Fimo

Esimest korda mängisin fimoga aasta tagasi. Sai isegi paar lille- ja liblikarulli tehtud. Kuna lapsed tahtsid liialt kaasa aidata, siis jäi fimo mõneks ajaks seisma. Juba enne jõule tekkis aga suur kihk uuesti savi kätte võtta. Olen saanud kolmel päeval fimo nautida ja tulemused on alljärgnevalt näha. Vaevalt et järgmise savivoolimiseni nii palju aega läheb, kui eelmise ja selle korra vahele jäi. Näpud sügelevad ikka veel:).
Nendest liblikatest ja kiilidest kividel saavad prossid.

Kiilide tiivad tegin poolläbipaistvast fimost. Õhukese kihina on efekt suurem, aga ilma toetuseta ja suuremate detailide puhul tuleb üsna paksud tiivadetailid teha. Kiili kivil saab ka prossinõela. Ülejäänud kaks jäävad kas kaelaehteks või hoopis lasetuppa kardinale. Eks näis.

Ja need on paar katsetust pisipiltide osas suuruses ca 4*5cm:

Pisikesi lillesid ja lehekesi sai ka proovitud 2*3cm. Neist saavad sõrmused.

Lepatriinud 3*4cm said igaüks oma nägu ja prossinõelad jalgadeks.

Internetis fimoõpetusi otsides ja ideid ammutades leidsin toredate läbikumavate helmeste tehnika õpetuse:

Ei saanud minagi mööda roositeost. Algse õpetuse leidsin selliselt toredalt lehelt http://www.polymerclaybeads.blogspot.com/ , aga nagu ikka, ei suutnud ma täpselt juhenit jälgida:). Samas tulemusega jäin rahule.